Mida rohkem, seda uhkem? Minu arvates sobib väljend „Mida rohkem, seda uhkem“ suurepäraselt kirjeldama uhket ja säravat, suurejoonelist barokkajastut. Vaadates asja tänapäeva vaatenurgast, on ikka rohkem alati parem ja uhkem? Muusika koha pealt ütleks mina isiklikult ei – kõiki neid barokiajastu muusikažanre on minu jaoks liiga palju. Parimaks barokiajastu näiteks on kindlasti tolleaegne monarhlik Prantsusmaa. Kõik oli seal nii uhkeldav ja suurejooneline, iga vähimgi liigutus käis kõik etiketi järgi. Rääkides päikesekuningast, mul on tunne, et ta pingutas selle barokitsemisega veidi üle. Vähemalt mulle oleks seda liiga palju. Milleks on vaja iga päeva kindlaajaliselt planeerida ja vaadata kuningat (olles kuningas, lasta end vaadata) end riidesse panemas, söömas, missale minemas jne...? Peab päevas mitu korda riideid vahetama, alati tähelepanelik olema, et mingil juhul miski etiketi järgi ebaviisakaks tembeldatud teo...
1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud....
Värvi vaatamata viidi sellest laost poodi C 16 külmikut. Kui suur on tõenäosus,et poodi C viidud külmikutest 12 on valged? 39. (2002) Kaks sõpra Mart ja Marek huvitusid laskespordist. Oma tulemuste põhjal arvutasid nad välja, et Mardi kümnesse tabamise tõenäosus on 0,8 ja Marekil 0,7. Leidke tõenäosus, et esimese lasuga 1) mõlemad tabavad kümnesse; 2) Mart tabab kümnesse ja Marek ei taba kümnesse. 40. (2003) Õpetaja ees laual on juhuslikus järjekorras 10 eksamipiletit. Nelja neist piletitest õpilane oskab, ülejäänuid mitte. Leidke tõenäosus, et võttes juhuslikult 1) ühe pileti, saab õpilane pileti, mida ta oskab; 2) kaks piletit, saab õpilane vähemalt ühe sellise pileti, mida ta oskab. 41. (2004) Lilleseemne idanemise tõenäosus on 0,75. leidke tõenäosus, et 1) lilleseeme ei idane; 2) kaheteistkümnest lilleseemnest idaneb kümme. 42
annaabi.ee 
