Üks Eesti omariikluse taastajatest
edaspidi kolleegid-peretuttavad- mõttekaaslased.
Kuigi enam kui pool sajandit on kustutanud mälust detailsed üksikasjad, püüan naasta
nostalgiaradadele. Esimest loengut ma loomulikult ei mäleta, aga edaspidi olime ikka ka
pinginaabrid. Olime sõjaväekarastusega ja vanemad paljudest kursusekaaslastest, võtsime
õpinguid suht tõsisemalt kui noored tudengid. Põhjuseta ja kergemeelselt Uno loenguid ega
praktikume vahele ei jätnud. Seda kergem ja rahulikum oli eksamiperioodidel. Saime lubade
eksamite eel ka kaardimängu. Eksamipäeval reeglina läksime eksamile esimestena.
Pabistamine eksamiruumi ukse taga ja pärimine kuidas läks? mida küsiti? jäigi Unol vist
proovimata. Õpingutulemuste poolest oli Uno kindlalt esikolmikus. Meenub teadusliku
kommunismi (võin ka eksida aga igal juhul mingi poliitaine) eksam. Eksamineerijaks TRÜ
õppejõud ja Uno vastanud eksamipileti küsimused oli lisaküsimustele vastamisega üpris
hädas
annaabi.ee 
