LAPSEL SAGEDAMINI ESINEVATE SEEDETRAKTI VAEVUSTE OLEMUS JA HOOLDUSPÕHIMÕTTED
ja väljaheite konsistents on vedelam kui tavaliselt. Enamikul tervetel inimestel toimub
roojamine kord päevas või ülepäeviti. Haiguslikuks ei saa pidada väljaheidet 2 korda päevas
või üle 2-3 päeva, kui sellega ei kaasne muid häirivaid nähte (kõhuvalu jms). Enamasti on
väljuvad roojamassid vormitud, mõnikord on väljaheide ka puderjas, sõltuvalt söödud toidust.
Ka muidu täiesti tervetel inimestel võib stressiolukorras, nagu enne reisileminekut,
eksamipabinas vms, tekkida veidi vedelam või sagedasem roojamine. See on tingitud
soolemotoorika kiirenemisest (vegetatiivse närvisüsteemi kaudu) ning muretseda pole vaja.
Kõhulahtisuse ja oksendamisega kulgevat haigusseisundit nimetatakse tavaliselt
gastroenteriidiks. Kõhulahtisust saab käsitleda kui kaitsereaktsiooni: organism püüab
vabaneda vaevavast koormast kas oksendamise või kiirenenud sooletegevuse kaudu.