tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides (nt. Higistamine, kõhulahtisus jne). Evolutsioonis on hirmul ohu eest hoiatajana olnud eelkõige kaitsev ülesanne. Tänapäeva õpilaste peamiseks hirmuks koolis on vaimse ja füüsilise vägivalla kõrval eksami ja lavakartus, rambipalavik. Eksami puhul tehakse erinevate kontrollmeetodite abil kindlaks eksamineeritavate teatud oskusi ja võimeid. Eksamid on juba lapsepõlvest alates üheks meie elu enamasti eba meeldivaks, kuid kindlaks koostisosaks. Eksamihirm on paljude inimeste jaoks normaalne. Teatud annus hirmu suurendab informatsiooni vastuvõtlikkuse võimet. NB! Eksamihirmu ja rambipalaviku võib ka ,,omandada": nimelt kui vanematel on suur hirm eksamite või autoriteetide ees, siis hindab ka laps neid ohtlikena. Oma vanemate kartusi, reaktsioone ja käitumisviise laps siis lihtsalt jäljendab.
Eksami teoreetiline osa jaguneb kolmeks: · kirjalik essee riigikeeles Eesti ajalugu ja tänapäeva käsitlevatel teemadel · suulised faktiküsimused Tallinna kohta (riigikeeles) · essee teemast lähtuv vestlus (riigikeeles) Praktiline osa eksamist jaguneb kaheks: bussi- ja jalgsiekskursiooniks, kus hinnatakse giidikandidaadi esinemis- ja keeleoskust, faktilisi teadmisi ning ekskursiooni läbiviimise metoodikat. Eksamineeritavate vahel loositakse esinemise järjekord välja vahetult enne eksamit. Iga atesteeritav esineb nii bussi- kui jalgsiekskursioonil ca 10 minutit. 4. Giidi ja reisifirma suhe · Lojaalsus firmale · Giidid esindavad firmat ning peavad käituma vastavalt firma poliitikale ja tegevusjuhistele. Giid peab rääkima oma firmast hästi ja näitama, et tunneb uhkust firma üle. · Firmasaladuste hoidmine ja firma siseprobleemide mitterääkimine
annaabi.ee 
