Aristotelese loogika
sügavama olemuse ja nende vastastikuste sõltuvuste avandamiseks, millest omakorda võis
juhtuda vastavate mõistete täppis kujundamine. Selles mõttes ei ole Aristoteles mitte ainult
teoreetilise jäelemõtlemisega tegelev ,,õpetlane" - vaid ühtlasi suur, erakordslt avara pilguga
vaatleja ning koguja, jätkates tahestahtmata mõningate varasemate empiirikute näiteks
Demokritose uurimistraditsiooni. Toetumine kogemusele ning eksaktseile vaatlusandmeile
põhjustab tema mõttemaailma vabastumise kõigest poeetilis religioossest ja mütoloogilisest
ballastist, mis tagades sellele kaine ning realistliku ajalikkuse. Ja Aristotelest hinnates me
võime vaielda, kumb on ta kaaluvamal määral kas abstraktselt mõtisklev filosoof võii
kogemusi ning tähelepanekuid korrastav loodusuurija: nii idealistid kui empiristid tahavad
näha temas oma mõtlemistraditsioonide esindajat antiikses filosoofias. Ei tule aga unustada, et
annaabi.ee 
