10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee täielikuks aurustamiseks ja seepärast osa vee aurustamiseks vajaminevast soojusest antakse üle ökonomaiseris. Seepärast ongi keskrõhu trummelkateldes kasutusel keevad ökonomaiserid. Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub vee osaline aurustumine. Kõrgrõhu trummelkateldes soojuse osa mis on vajalik vee
elektrijaamas on CO2 emissioon vahemikus 0,800,95 kg/(kWe·h). Põhimõtteliselt tuntakse keemilisi meetodeid süsihappegaasi ärastamiseks põlemisgaasist, võimaldades viia CO2 emissiooni tasemele 0,15 kg/(kWe·h). Seejuures langeb elektrijaama kasutegur eespool toodud väärtustest 32-34% ning tõuseb märgatavalt elektritootmise hind. Tolmpõletustehnoloogiat kasutava uue kivisöe elektrijaama installeeritud võimsuse maksumus on 800850 EUR/kWe. 14. Ekraanküttepinnad Erineva konfiguratsiooniga aurustusküttepinnad paigutatakse põhiliselt ekraanküttepindadena kolde seintele või torukimbuna (aurustuskimp) katla konvektiivgaasikäiku. Kolde seintele paigutatud küttepinnad on kiirgusküttepinnad, mis võtavad vastu (sõltuvalt soojuskandja parameetritest) 35 - 60 % koldes vabanenud soojusest. See asjaolu mõjutab soojusvastuvõttu ka teistes küttepindades. Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee
11. Gaasikäikude sisepindadel, kus gaaside temperatuur on madalam, kasutatakse odavamaid ja kergemaid soojusisolatsioonimaterjale. Ekraanküttepindade tagune koldesein tehakse tavaliselt kahekordsena, mille vahele juhitakse katlaventilaatorist otse või läbi õhu eelsoojendi 6 põlemisõhk, mis jahutab seina, ise samaaegselt soojenedes. 11 Vasak koldepoolne toruderida 8 koosnevad tihedalt külg-külje vastu paigutatud torudest millest moodustab ekraanküttepinnad ja millede taga gaasikäiku pole ja mis võtab vastu ainult kiirgussoojust. Gaasikäigupoolses ( parempoolses) koldega külgnevas torudereas paiknevad torud vahedega gaaside läbilaskmiseks. Seega see toruderida võtab vastu nii kiirgussoojust kui ka konvektiivse soojusülekande teel ülekantavat soojust. Paljudes veetorukateldes on selle toruderea ülemine osa kujundatud torude tiheda paigutusega ekraanina ja vaid allosas on torud
annaabi.ee 
