Sellise viiruse aktiveerumistingimused võivad olla näiteks mingi kindel kuupäev või kellaaeg, klaviatuurivajutuste arv, käivitatava programmi nimi. 1.3 Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused Tegu on viirusetüübiga, mis kirjutab oma koodi masina ketta boot-sektorisse. Kui nakatunud arvutile alglaadimine teha, aktiviseerub ka kettale peidetud viirus ning loetakse mällu enne süsteemifaile. Maskeerimiseks väljastab viirus alglaadimisel normaalseid ekraaniteateid. Sellised viiruse korral kirjutatakse üle laadesektoris olnud info kogu ketta kohta. 1.4 Failiviirused Failiviirused ehk parasiitviirused nakatavad programmifaile, mis selle tagajärjel muutuvad viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei
Sellise viiruse aktiveerumistingimused võivad olla näiteks mingi kindel kuupäev või kellaaeg, klaviatuurivajutuste arv, käivitatava programmi nimi. 1.1. Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused Tegu on viirusetüübiga, mis kirjutab oma koodi masina ketta boot-sektorisse. Kui nakatunud arvutile alglaadimine teha, aktiviseerub ka kettale peidetud viirus ning loetakse mällu enne süsteemifaile. Maskeerimiseks väljastab viirus alglaadimisel normaalseid ekraaniteateid. Sellised viiruse korral kirjutatakse üle laadesektoris olnud info kogu ketta kohta. 1.2. Failiviirused Failiviirused ehk parasiitviirused nakatavad programmifaile, mis selle tagajärjel muutuvad viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku
annaabi.ee 
