Kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristall. Molekulid võtavad soonte suuna, kuna sooned on risti, tekivad keerdunud ahelad. Kui valgus ahelaid läbib, muutub selle polarisatsioon 90kraadi. Kui vedelkristalli mõlemale poolele panna elektroodid ja lasta läbi pinge, siis joonduvad molekulid elektrivälja järgi. Kui valgus läbi lasta, säilib esialgne polarisatsioon. LCD jaoks on vaja valgusallikat, kasutatakse kolme varianti: ekraanitagust peeglit(kas kalkukad, käekellad/ ei toimi hämarates tingimustes), ekraanitagust valgusallikat(heleda valguse korral halvasti vaadeldav), kombineeritud meetod(ei ole tõhus, aga kas GPS väljas/sees) LED ehk valgust eraldav diood. Ekraanitaguseks aktiivseks valgusallikaks on valgusdioodid. LED-kuvarite puhul on vaja valgusallikat vähem jahutada, sest LED-id tarbivad vähem voolu. Seetõttu saab teha õhemaid ja kergemaid ekraane
molekulid joonduvad sellisel juhul elektrivälja järgi olenemata suunast. Seega pingega saab juhtida seda, kas vedelkristalli läbiv pinge säilitab esialgse polarisatsiooni või muudab seda 90 kraadi. Kuivõrd vedelkristall valgust ei kiirga, on vaja valgusallikat, millest lähtuvat valgust on võimalik lasta läbi vedekristalli või mitte. Valguse saamiseks kasut 3 erinevat võimalust: 1. Kasutades peeglit, mis peegeldab vaataja pool olevat valgust tagasi läbi LCD-elementide. 2. Kasut ekraanitagust aktiivset valgusallikat (fluorestseeriv allikas või LED-kuvarite puhul valgusdioodid) 3. Kombineeritud meetod, kus osa saadakse peegeldumise ja osa tuleb tagumisest valgusallikast 20.2. LED LED-kuvarite puhul on valgusallikat vaja vähem jahutada, sest LED-id tarbivad vähem voolu -> seega saab teha õhematena. Neid kasut kaasaskantavates arvutites, meditsiiniseadmetes jne 20.3. Orgaaniliste valgusdioodidega kuvar (OLED – organic light emitting diode)
Kahe filtriga on võimalik juhtida kas saadud element laseb valgust läbi või mitte. Valgusallika pool on pol 0 filter ja vaaja pool 90 pol filter. Kui element saab pinget siis ta valgust läbi ei lase. Vaja on valgusallikat. Esimene võimalusena ei ole LCD-ekraani taga valgusallikat, vaid on peegel, mis peegeldab vaataja pool olevat valgust tagasi läbi LCD-elementide. Selline ekraan ei toimi hämarates tingimustes, kasutatakse kalkulaatorites ja randmekellades. LED. Teisel juhul kasutatakse ekraanitagust aktiivset valgusallikat. Selleks võib olla fluorestseeriv valgusallikas või LED kuvarite puhul valgusdioodid. LEDid tarbivad vähem voolu ja toodavad vähem soojust. Neid kasutatakse läpakates, meditsiiniseadmete, elektrimõõteriistades jne. Heleda päikese korral on vedelkristallidelt peegelduv valgus intensiivsem tagant tulevast valgusest ja pilti ei näe hästi. Kolmas võimalus on kombineeritud meetod. LCD elementide taga on osaliselt peegeldav kiht
Juhtides pinge läbi vedelkristalli, siis valgus seda elementi enam ei läbi. Kuna vedelkristall valgust ei kiirga on vaja valgusallikat, millest lasta valgust läbi veekristalli või mitte. Valguse saamiseks kasutatakse: 1) LCD-ekraani taga on peegel, mis peegeldab vaata pool olevat valgust tagasi läbi LCD-elementide. Selline ekraan ei toimi hämarates tingimustes, kasutatakse kalkulaatorites ja randmekellades. 2) Teisel juhul kasutatakse ekraanitagust aktiivset valgusallikat, milles võib olla fluorestseeriv allikas või LED-kuvari puhul valgusdioodid. LED-i puhul on valgusallikas vaja vähem jahutada, sest LED-id tarbivad vähem voolu. Seega saab LED kuvareid teha õhematena, kuna vähem jahutust vaja. Kasutatakse kaasaskantavates arvutites, meditsiiniseadmetes, elektrimõõteriistades jne. Puuduseks on: heleda päikese korral vedelkristallidelt peegelduv valgus on intensiivsem tagant tulevast valgusest ja pilt halvasti nähtav.
annaabi.ee 
