A.Stoletov, kus kes koostas vooluringi kus oli: 1. Elementidest patarei 2. Kondensaator (positiivne plaat valmistati traatvõrgust ja negatiivne tsingist - see loovutas valguse mõjul kergesti elektrone) 3. Elektrikaar, sellest tuli valgus, läbides auklikku elektroodi, sattudes negatiivselt laetud plaadile 4. Galvanomeeter registreeris valguse poolt tekitatud fotovoolu 5. Stoletov leidis ekperimendist olulised järeldused a) kõige paremini tekitav fotovoolu UV kiirgus b)fotovoolu tugevus sõltub kondensaatori negativse pooluse valgustusega c) valguse mõjul vabanevad negatiivsed laengud (hiljem tõestasid P.Lenardi ja J.Thompsoni katsed 1899, et nendeks on elektronid) 1. 19.sajandi lõpul uuriti fotoefekti väga põhjulikult, avastati nn punapiir st max lainepikkus, millal veel fotoefekti saab kindlast ainest esile kutsuda ja rvutati
arvust: munemine=munevus*täiskasvanud, kus parameeter ,,munevus"=0.5 (st. pooled täiskasvanud munevad). Väljavooludeks on ,,munade hukkumine" ja ,,koorumine": kus ,,munade hukkumine"=b1*mune (b1 on leitud parameeter, ühik 1 muna kohta päevas) ja ,,koorumine"=u1*mune (u1 on parameeter, 1/haudeperiood). Põhimuutujat ,,täiskasvanud" kontrollib sissevool ,,koorumine". Väljavooluks on ,,suremine", mis on määratud parameetriga b2, mida omakorda mõjutab ekperimendist teada ellujäämise määr ühe päeva kohta (b2=Täiskasvanute suremise määr, 1/päev. päev=T=1=eksperimendi aeg). Määratud on veel ,,munade ellujäävus"=0.7 ja ,,haudeperiood"=5 (kui kaua kestab haudumine, päevades), mis mõjutavad parameetreid u1 ja b1. MUNE munade hukkumine munemine koorumine b1
annaabi.ee 
