motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive- nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba eelistad? Eesti arhitektuuri kaks põhilist stiili 1930. aastatel oli funktsionalism ja traditsioonilisem, eklektilisem stiil. 10. Millise stiili esindaja olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alari Kotli? OLEV SIINMAA oli järjekindlaim funktsionalist ja ALARI KOTLI oli traditsioonilisem, eklektilisem stiil. EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES 1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20. saj algusaastatel? 20. sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuri areng. Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus
raamatutes kasutada. Püha on midagi, mida meist paljud mäletavad pööningud, kartulikoopad , kuid kus paljud pole enam ammu käinud. Mikita mõtestas selle, mida me ähmaselt kes rohkem kes vähem oleme tundnud. Ta on kirjutanud tervikliku maailmakäsitluse. Tõsi küll triloogia viimase kahe teose tagumised otsad on kildudest, pudemetest kokku pandud. Ilmselt on kõik vähegi pähe tulnud mõtted kokku kantud. Aga selleks ajaks, kui raamatu viimane, eklektilisem ja nõrgemalt seostatav ots käes on, ei pane lugeja enam tähele pahandada, sest ta on päästmatult iseenda ja Mikita ühiste mõtete lummuses. Ta on hakanud uskuma. Eesti igas suguvõsas on üks ebamäärases vanuses mees, kes räägib pulmadel, juubelitel ja matustel ühte ja sama juttu ja tema sõnavõtud on alati oodatud, kirjutab Mikita. Tundub, et Valdur Mikita ise ongi selline mees. «Lindvistika» on väga meeldiv raamat. Autor esitab ridamisi väiteid, mida kontrollida ei saa,
annaabi.ee 
