Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele.
Kuna eksterjöör dikteeris ruumide paigutuse, lähtus juugend suuresti siseplaneeringust: eri tasanditel
paiknevad ruumid olid erisuguse, tihti asümmeetrilise kujuga, fassaade ilmestasid erineva suuruse ja
kujuga aknad ja ukseavad. Oluliseks sai erinevate materjalide ühendamine (nt klombitud kivi ja
krohvipind) ja katmata metall-konstruktsioonide esitlemine omaette esteetilise väärtusena.
Juugend tõi kaasa uue suhtumise detaili, tehes seda läbi stilisatsiooni. Kui historitsismis ja eklektikas
kanti vanade struktuuride vanad motiivid mehhaaniliselt üle uude hoonesse, siis juugendis loodi
vanadest detailidest stilisatsiooni kaudu uued struktuurid. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et
need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised
detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi,
mis oli juugendi üks püüdlustest – ilu igaühele ja igas kohas luua.