Õigusfilosoofia ajalugu
Kodanikud olid vaid linnas sündinute
järeltulijad ning vaid nemad osalesid poliitilises tegevuses. Kodakondsust mõisteti nagu perekonda
kuulumist. Kreeklastele oli oluliseks poliitfilosoofiliseks küsimuseks, kuidas leida igale inimklassile
koht kogu ühiskonna tervikus. Kodanikke oli reaalsuses umbes kümnendik elanikkonnast (ehk ca
30 000 meest), ülejäänud olid naised, lapsed, metoigid, orjad.
Institutsioonid. Vähemalt 20-aastased mehed võtsid osa rahvakoosolekutest (ekleesia3), osalesid
ka vandekohtutes. Jutt vana-kreekalikust otsedemokraatiast on kohati rohkem müüt kui reaalsus
(rahvas ei otsustanud ise, vaid pigem otsustas otsustajate tehtud otsuste üle), sest paljud Kreeka
valitsemisametid omasid ka teatud esindajate valimist, kuid need esindajad, poliitilised ametnikud,
pidid olema vastutavad rahvakogunemise (ekleesia) ees.
Valitud ametniku vastutus oli korraldatud järgmiselt:
1. tavaliselt kehtis tagasivalimiskeeld
2
annaabi.ee 
