Eesti murded Referaat
Metslang, Pajusalu 2002a, 2002b, S. Iva 2002), ajaloolise Võrumaa kohani201
med (Saar 1998, 1999, 2001, Faster, Saar 2002), murdesüntaks (Lindström
1997a, 1997b, Hennoste 2002), rahvalaulude murdekeel (Niit 1997), eesti
murdeliigenduse ja allkeelte üldküsimused (Pajusalu 1992a, 1999a, Pajusalu
jt 2002, Hennoste 2000). Murrete uurimisel on hakatud rakendama
sotsiolingvistika kvantitatiivse paradigma ja optimaalsusteooria meetodeid
(vt Pajusalu 2002). Suurimaks projektiks on koostöös EKIga loodav eesti
murrete elektrooniline korpus (selles osalevad TÜ poolt Karl Pajusalu, Ellen
Niit, Liina Lindström, Mari-Liis Kalvik, Mari Mets, Pire Teras, Ann
Veismann, Eva Velsker, vt Lindström jt 2001).
Aastatel 19922002 on TÜs kaitstud eesti murretest 18 bakalaureusetööd
ja 9 magistritööd (Pajusalu 1992b, Sedrik 1994b, Teras 1998a, Parve
1999, Uind 2000, Velsker 2000, Saar 2001, S. Iva 2002, T. Iva 2002), neist
enamik viiel viimasel aastal. 1996