Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad
konflikti ideelisstiililise tasandiga, tõi esile emotsionaalsust. Vergiliuse eepose
,,Aeneis" narratiiv on põnev tänu oma ambivalentsusele, määramatusele,
illusoorsusele, s.t. me ei tea kunagi, kes täpselt üht või teist lugu jutustab või vaatleb.
Kuna jutustatav lugu tuleneb kahest allikast, Homerose eri eepostest, on
jutustamistehnika üles ehitatud Iliase ja Odüsseia lugude omavahelisele
opositsioonile. Vergilius uuendab ekfraasi ehk kunstiteose, paiga või muu detailset
kirjeldust kirjandusteoses. Ta muudab selle äärmiselt kontsentreerituks, valides
kirjeldatavalt objektilt välja vaid teatud osa motiive. Uuenduslik on seegi, et
Vergiliuse ekfraasis domineerib liikumine, pildil ei anta aega rahulikult mõjuda, et
vältida liigset eemaldumist peategevusest.
108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni.
annaabi.ee 
