EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU
Esimestel 5
olümpiamängudel võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkuseks oli 192,27 m. Võitja sai
au süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid nagu praegugi iga nelja aasta tagant.
Mängudevahelisi perioode kutsuti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu VanaKreeka
ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas
Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis
mängude ajal valitses seda nimetati ekeheiriaks. Olümpia pühadesse kohtadesse ei tohtinud
relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi
olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks
soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada
sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama
olümpiamängudeks. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja
annaabi.ee 
