lauakõne; braavohüüded ja siis taas jutukõmin. Pettersen ja Jansen räägivad peremeest taga, et too peab lauas proua Sorby auks kõnet ja et ise oli kunagi üks suur seelikukütt. Arvavad, et ta korraldas selle peo oma koju naasnud poja auks. (Vana Ekdal ilmub paremalt nähtavale. Tal on seljas kulunud, ülestõstetud kraega kuub; villased käpikud; käes on tal kepp ja karvamüts, kaenla all pakkimispaberis pakk. Punakaspruun ,määrdunud parukas ja väikesed hallid vurrud.) Ekdalil on hädasti tarvis kontorisse minna ning selleks saab ta ka loa. Teda ainult hoiatatakse ,et ta õigest kohast tagasi tuleks, kuna majahärral on täna külalised ning ta ei tohi neid häirida. Läheb kontorisse. Teenrid räägivad edasi, et Ekdal oli omal ajal suur mees olnud, ent ss oli Werlele inetu tembu mänginud. Nad olid tol ajal Kõrgoru tehase kahe peale kokku pannud. Hakkas metsaga kauplema, midagi läks nihu ning mees pandi vangi.