Leverrier oli arvutustega põhjendanud selle taevakeha eksistensti. Siis aga loobus Winkler sellest nimetusest, sest selgus, et 1850. aastal olevat USA-s avastatud mineraal ja sellest uus element neptuunium. Selgus aga, et tegemist oli eksiavastusega. Winkler otsustas aga nimetada uut elementi oma kodumaa nimetuse järgi germaaniumiks. Elemendi omadusi ja isegi saamisviisi ennustas (1870-72) ette D. Mendelejev, kes nimetas veel tundmatu elemendi ekasiliitsiumiks (analoogia põhjal räniga). See on kõigi aegade teadusprognooside üks hiilgavamaid näiteid. 15 aastat enne elemendi tegelikku avastamist ennustatud omadused osutusid üllatavalt täpseks. Germaanium on haruldane ja hajutatud element, mis keemiliste elementide levimuselt on maakoores 52.kohal. Germaaniumi toormeks on polümetalsed ja sulfiidsed maagid, milles germaanium esineb haruldase lisaelemendina, eriti koos hõbeda ja pliiga. Germaanium esineb ka Päikesel ja meteoriitides.
aastal Albert Ghiorso. Rubiidium(Rb) avastati 1861. aastal Bunseni ja Kirchhoffi poolt Heidelbergis, Saksamaal. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast "ruber", mis tähendab sügavpunast. Magneesium(Mg) on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi.Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808. aastal saada seda metalli puhtal kujul. Germaaniumi(Ge) olemasolu ennustas 1872. D.I. Mendelejev ja nimetas selle elemendi ekasiliitsiumiks; germaaniumi avastas 1886. aastal C. Winkler. Heeliumi avastas 1868.a J. Jaanssen ning temast sõltumatult J. N.Lockyer ja E.Frankland. Lämmastiku(N) avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". 1898 a. avastasid Marie ja Pierre Curie looduslikke uraaniühendeid uurides radioaktiivse elemendi, mille nad nimetasid polooniumiks(Po). Indium avastati 1863. aastal ühest taimest
annaabi.ee 
