Mõned faktid : · 1860 avastas kriitilise temperatuuri olemasolu · 1888 esitas kivisöe allmaagasistamise idee · 1890-1891 leiutas suitsuta püssirohu saamise menetluse · Mendelejevi oletus, et eksisteerib veel kaks elementi, mis on vesinikust väiksema aatommassga, osutus valeks. · 1887. a. sooritas õhupallilennu, uurimaks päikesevarjutust. · Osales meteoroloogilistes uuringutes. · Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi. K.Mangus 8c.
· Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused · Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75. · Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada, kui on teada, kui suured on perioodilisustabelis selle elemendi naaberelementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126. Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi. Paralleelselt Mendelejeviga töötasid veel kaks keemikut elementide süstematiseerimisega tabelisse. Inglane John Newlands avaldas oma teose 1864. aastal, kuid avastamata elementide tühimike tõttu ja kuna ta paigutas kaks elementi ühte kasti, kritiseeriti tema ideed ning tema teooriat ei tunnustatud. Samal aastal avaldas oma töö ka sakslane Lothar Meyer, kirjeldades
suurnevad korrapäraselt Kõike sagedamini esinevatel elementidel on võike aatommass Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75. Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada kui on teada kui suur on perioodilisustabelis selle elemeni naaber-elementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126. Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi. Paralleelselt Mendelejeviga töötasid veel kaks keemikut elementide süstematiseerimisega tabelisse. Inglane John Newlands avaldas oma teose 1864.a. kuid avastamata elementide tühimike tõttu ja kuna ta paigutas kaks elementi ühte kasti kritiseeriti tema ideed ning tema teooriat ei tunnustatud. Samal aastal avaldas oma töö ka sakslane Lothar Meyer, kirjeldades
annaabi.ee 
