E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Aga
talupoegade julgus oli kadunud: nad jäid leigeks ja võtsid viimaks nõuks, et sõjaks küll ikka
pidid valmis olema, aga enne ara ootama, kuidas Eestimaa ja Saaremaa vendade käsi saab
käima.
Nõnda lõppes see koosolek; võib olla, et tema
184
otsusel meie maa ajaloo kohta suur tähendus on olnud.
Sepp oleks hea meelega üksipäini Tasuja juurde tõtanud ning tema käsu all taanlasi ja saksu
uhtuma hakanud. Aga tal oli enne üks kõdune asi õiendada, ja õigele ejpsti mehele on tema
kodused asjad igal ajal tähtsamad olnud kui üldised.
Sepa kõdune asi oli Maie päästmine.
Mai oli ikka veel kadunud, aga sepp teadis nüüd juba selgesti, et tema tuike noore ja
nägusa kulli küüsis vaevles. Villu oli nimelt üht Puidu mõisa sulast nii kaua oma kallima
viinaga jootnud, kuni sulane peremehe saladuse välja lobises. Muidu ei arvanud mõisnikud
ega ordurüütlid talutüdruku röövimist nii suureks asjaks, et selle salajashoidmisest palju
oleksid hoolinud