Erivajadusega laps
käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse
tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt
või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali
realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda.
Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära varieeruvad
sõltuvalt puuete raskusest. Kui eivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt
arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes
kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või
ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse
määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised
annaabi.ee 
