Sissejuhatus eesti keele uurimisse
tulemusel.
Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri,
vepsa).
Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil:
· Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott
· Lõpukadu ja sisekadu
· Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine
· n kadus sõna lõpust
· Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks
· Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine
Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine.
Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti,
Esimesi kirjalikke ülestähendusi:
· 13.sajandil sõnu ja kohanimesid
· Taani hindamisraamat, Läti Henriku kroonika
· Läti Henriku kroonikas ka kolm lausekatket (Laula! Laula! Pappi!; Taara a(b)ita!)
Esimesi tekste:
· 16
annaabi.ee 
