Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
Vastandlikud küsilaused moodustatakse ,,kas" ja ,,ega" abil, kõnekeeles ka ,,või". Sisuküsimused kasutavad
spetsiaalseid küsisõnu, nt ,,kuhu", ,,kes", ,,miks".
Lause eitust väljendatakse eituspartikli ,,ei" abil, mis ei käändu ja eelneb üldjuhul verbile (ma EI söö). eituslause
kasutab verbi lõppematust. Eesti keele peaverb ei kanna isikuinflektsioone või arvumarkereid. Otseobjektid
eituslauses on alati partitiivis. Eituslause peaverb on lause viimasel kohal. Imperatiiv ja jussiiv kasutavad ,,ei"
asemel osaliselt inflekteerunud abisõna ,,ära" (ärgem kiusakem, ärge tehke). Moodustaja eituse puhul
markeeritakse eituse ulatusala rõhuga ning eituspartikliga ,,mitte", mis asub vahetult selle ees, mida ta eitama
peaks.
Eesti keeles pole määravaid ega umbmääraseid artikleid seda rolli täidavad demonstratiivpronoomen ,,see" ja
indefiniitne pronoomen ,,üks"
annaabi.ee 
