KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
Muutuse põhjus on tarbekaupade muutuva
iseloomuga, mitte tootjate isikuomadustega. Kui varasemad tootjad tegelesid toodete
üleküllastumisega, siis viimase 50a jooksul peavad reklaamid tegelema tarbijate küllastumisega.
Praeguses maailmas on raske tarbija tähelepanu saada: tema enda köitmine on raskem kui toote
pähemäärimine. Reklaamid võistlevad omavahel tähelepanu eest, sest inimesed teavad, et nad
on nagu tapeet, mida pole vaja tõsiselt võtta. Kasutatakse näiteks eituslauseid: „Ära osta pitsat
…, sest viib keele alla“ – see erineb teistest reklaamidest. Reklaami ei pea võtma sõna-sõnalt,
vaid neist tuleb tähendusi otsida. Keeluga reklaami ei saaks kasutada, kui tootja ei teaks, et
lugeja tõlgendab seda just vastupidiselt, et peaks toodet tarbima.
3) Küllastunud tarbija tähelepanu köitmine, imidži loomine tarbijale
Hakati näitama tarbija sõltumatust toodetest. Luuakse tarbija, kes juba tarbib: „… Ega see pole
annaabi.ee 
