"eituseni" - 1 õppematerjal

Üldine Teatriajalugu II

lavastaja ja teoreetik. Tegi noorena kaasa amatöörteatris, kus võttis pseudonüümi. Teda kui juuti kiusati taga ja pärast teist arreteerimist kolis Peterburi. 1906 sai Komissarzevskaja teatri näitlejaks, mida juhtis Meierhold. Algas elukestev sõprus Lunatsarskiga, kes oli kõrgeima teatriorgani juhti. Tegi koostööd Meierholdiga. Paistsid mõlemad silma uuendusliku lähenemisega, kuid Tairov ei olnud nõus Meierholdi lavastamismeetoditega. Tairov jõudis ka peagi sümbolistliku teatri eituseni: kui naturalistlik teater allutab näitleja kirjandusele, siis sümbolistlik maalikunstile. Aga Tairov oli igasuguse allutamise vastu ja ta astus välja näitlejameisterlikkuse ja teatri iseseisvuse eest. Ka tema räägib stiliseeritusest ja kujulikkusest. Tairov peab silmas, et laval ei tohiks olla ainult kunstiline vorm, vaid peab olema täidetud elava sisuga. Ta rehabiliteerib psühholoogia teatris, aga see on teistsugune kui varem. Laval on külmad, traagilised emotsioonid