Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
31. Eitus
Standardeitus on morfosüntaktiline konstruktsioon, mis eitab väitlause peaverbi.
Loogikas on eitus operaator, muutes propositsiooni tõeväärtust. Eitus kombineerub kõneviiside ja modaalsuse,
on neist erinev kategooria. Ei ole leitud keeli, kus ei kasutatakse eitust, kuigi eituse enda stilistilise markeeritus
võib olla keeliti erinev. Eitus on markeeritud kategooria, mida markeeritakse eituspartikli, eitusverbi ja
eitusafiksiga. Eitavatel afiksitel on tendents olla prefiksid, mis on vastuolus sellega, et sufikseid on maailmas
rohkem kasutusel. Samuti on eituspartikkel tavaliselt verbi ees (nt mandariini partikkel).
Eitusvahendid võivad olla sümmeetrilised, st ei muuda vastava jaatava lause struktuuri, kuid võivad olla
ebasümmeetrilised (põhjustavad siis ka muid muutusi lauseid). Loogiline eitus on sümmeetriline, keeleline eitus
pole.
· kognitiivselt pikem tootmine, mõistmine
annaabi.ee 
