Mälestus II maailmasõjast
Mina näitasin vastu, et tule.
Natukese aja pärast tuli naabritüdruk ja ütles, et mis teie juures toimub, üks mees hüppas üle aia ja
jooksis metsa poole. Mina ütlesin:,, Siis ta läks!" Ei läinud palju aega, kui Rasina poolt tuli üks
mees ja nägi, et põgenik jooksis metsa poole. Ta rääkis sellest valvurile. Nüüd läks valvur vaatama
ja avastas, et metsavenda polnudki enam keldris. Mind süüdistati kaasaaitamises. Kuna ma kõike
eitasin, arreteeriti mind. Olin kolm ööpäeva Ahja keldris kinni. Ei antud süüagi. Ma ei võtnud
süüdistust omaks ja mind vabastati. Kui see metsavend hiljem kätte saadi, viidi mind Võrru
ülekuulamisele. Seal olid väga kurjad mehed, kes sõimasid ja karjusid, aga lüüa õnneks ei saanud.
Eitasin endiselt kõike. Siis tulid suured kohustused riigimetsa lõikamiseks, kuna olin rahvavaenlase
perekonnast. Normiks pandi 60 tihumeetrit. See sai suure vaevaga ära lõigatud. Seejärel pandi 90
annaabi.ee 
