Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng koolieelses eas
mitteootuspärase kingituse puhul). Kui üksi viibides väljendasid lapsed oma pettumust, siis
uurijaga koos olles varjasid paljud lapsed pettumustnaeratusega. Ka katse, milles laps jäeti
üksi tuppa mänguasjaga, millega ta ei tohtinud mängida, kinnitas laste petmisoskust (lapsed,
kes olid mänguasja piilunud, vastasid verbaalse valega ja petsid ka näoilmetega). Seega
ilmutasid lapsed oskust tahtlikult petta. Kuigi Lewis selgitas viimast tulemust
vältimisreaktsiooniga või eitamisstrateegiaga, ei selgita see siiski näoilmetega
manipuleerimist. Eelkooliealised lapsed suudavad väljendada elavalt kõiki põhiemotsioone,
on olemas ka sotsiaalsed emotsioonid nagu empaatia, häbi, süütunne ja põlgus (Denham et al.,
2004).
Paavel (2005) tõi välja, et laste oskus juhtida oma emotsioone jaguneb kahte valdkonda:
· lastele iseloomulikud käitumuslikud reaktsioonid pingelises olukorras (emotsioonide
väljendumise käitumuslik tasand);