Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
1) Eitamine ja šokk
Patsient surub maha teadmise, et ta on surmale lähedal. See uudis või oht on patsiendi jaoks nii
tohutu, et seda ei suudeta teadvustada. Paljud kiirabipatsiendid leitakse sellest faasist.
Väljendusviisid on erinevad: valusid enam ei tajuta või ei tunnistata, nõuandeid ei järgita,
diagnoose ei võeta tõsiselt. Nõutakse teise spetsialisti arvamust, mis peab vastupidist kinnitama.
Lisaks psühholoogilistele eitamiskomponentidele mõjutavad psühholoogiline ja füsioloogiline
šokk teineteist akuutsete sündmuste juures vastastikku. „Alguses ei suutnud ma uskuda, mis
juhtunud oli. Mulle tundus, nagu oleksin sattunud filmi või halba unenäkku.“ Selles faasis on
suur oht patsiendi seisundit valesti hinnata: näiteks raskelt vigastatud teravate kõhuvaludega
patsient pani endale puhtad riided selga ja polnud nõus, et teda üle vaadatakse.
196
2) Viha ja süü