Konspekt 2
kontseptuaalseid käsitusi.
Lähtudes H.Kelseni õiguslause läbilõikeskeemist esitab F.Kaufmann oma derivaadi sellest -
n.n puhta lihtsa õiguslause:
Subjekt A peab käituma viisil V1,
vastupidisel juhul tuleb tema suhtes käituda V2 viisil.
Erinevalt H.Kelsenist ei sisalda F.Kaufmanni puhas lihtne õiguslause üldse sündmusi (v.t
Kelsenil: E) õigusnormi eelduse elemendina - ta eitabki seda ja kinnitab, et selles seisnebki
tema käsituse erinevus H. Kelseni omast. Muide - H. Kelsen on oma töödes motiveeritult
tõestanud, et sündmused kuuluvad samuti õigusnormi struktuuri eelduse elementide hulka.
Tänapäeval ütleme - need on ju juriidiliste faktide üks põhiliike, eelduse (resp hüpoteesi)
koosseisu aga juriidilised faktid kuuluvadki.
F.Schreier esitab oma õiguslause vormi järgmise avaldisena:
T ..................A1S