Igaühel on oma Eesti
hakkama.Halvem on nende elu, kes elasid varem maal nagu linnas. Elamiseks suured
paneelmajad ja piima ostsid poest. Nüüd ei oska nad midagi endaga peale hakata.
Kõik inimesed ei ole valmis võtma endale uusi väljakutseid. Nii nad lihtaslt
vegeteerivad tehes juhutöid või siis poe juures aega veetes. Meile, linnainimestele
paistab maaelu puhta ja tervisliku elamise võimalusena. Siiski ei torma me oma elu
muutma ja vahetama oma elu siin Eestimaal eistsuguse elu vastu.
Selliseid inimesi, kes näevad elu Eestimaal väga erinevalt on palju. Põhjusedki
miks nii on kujunenud, on erinevad. Mida rohkem inimeste mõttemaailm hakkab
erinema, seda vähem aga hoolitakse meie keelest ja kultuurist. Iga hea ettepanek
hävib mingi teise huvigrupi vastuseisu tõttu. Ja mida aeg edasi läheb, seda raskem on
taas olla väljas ühe ja ainsa Eesti eest.