Nimetu
kuulusid ka kolm mainitud saadikut. Kolleegiumi liikmed olid selle aasta ainsad kõrgemad
magistraadid, st eraldi konsuleid ei olnud. Samuti anti samadele isikutele samal aastal õigus vajalikel
juhtudel seadusi täiendada ja selgitada, kusjuures rahvas ei tohtinud nende tegutsemise vastu midagi
öelda. Nimetatud isikute hulka kuulusid ainult patriitsid, kuigi pleebs oli avaldanud samuti soovi
osaleda seaduse kirjutamisel, teda vastu siiski ei võetud. Koostati kümme tahvlit seadusi ja need eistati
rahvakoosolekule, kus see heaks kiideti. Mehed panid tähele, et seadustetahvlites esines puudusi ning
tulenevalt sellest lisati järgmisel aastal veel kaks juurde. Sinna kolleegiumisse kuulus ka pleebsi
esindajaid, kuid viimase kolleegiumi maine oli halvem, tulenevalt sellest et nad kaldusid oma võimu
kuritarvitama ja nende lisatud kahte viimast tahvlit on peetud ebaõiglaseks. Pärast sellist täiendust
nimetati kogu töö Kaheteistkümne tahvli seadusteks