Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Omadused: hapumaitse, reageerimine alustega, indikaatorite isel. Värvus hapete lahustes, reageerimine metallidega, reageerimine aluseliste oksiididega. Hapete liigitamine. * Hapnikuta hape hape, mis eisisalda hapnikku, nt HCl, HBr, HI, H2S. * Hapnikhape hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2, H3PO4, H2CO3. * Üheprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt HCl, HBr, HI, HNO 3, HNO2, CH3COOH. * Mitmeprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4
Nende arv ja hormonaalsed mõjutused neile tingivad samuti karvavärvuse varieerumist. Melanotsüüdis moodustub melaniin spetsiifilistes organellides – melanosoomides. 78. Milline pigment tagab heleda karvavärvuse, milline tumeda, millest tuleneb valge karvavärvus? Tume karvavärvus (must ja tumepruun ning nende varjundid) on tingitud eumelaniini sisaldusest pigmendigraanulites,hele karvavärvus (punakas ja kollane ning nende varjundid) aga feomelaniini sisaldusest neis. Kui karv eisisalda melaniinigraanuleid,siis on ta valge. Valge värvus on tingitud õhumullidest karvas. Õhumullid põhjustavad karva valge värvuse tekkimise samamoodi nagu nad põhjustavad jää valget värvust. 79. Pigmentatsiooni tagavate geenide koostoime olemus. Karvavärvus kui tunnus on määratud suure arvu geenide koostoime tulemusena. Geenide koostoimel on kvalitatiivne iseloom, kuna iga geen omab selgesti määratletavat iseseisvat toimet. Geenilookused, mis määravad karvavärvust, omavad
annaabi.ee 
