Retsensioon "Nahkhiir" (operett)
luksuslike armukeste muutumise lõbutüdrukuteks. See ühiskondlik taust oli ka operetis
aimatav. Rikas majaomanik Eisenstein peab minema mõneks päevaks vangimajja oma
karistus kandma. Siis tuleb talle külla, teatridirektor Falke, kes kutsub ta peole oma
varieteeteatrisse.
Eisenstein lahkub ning Rosalindele tuleb külla Alfred. Siis saabub kohale ka
vanglaülem, kes eksikombel peab Alfredi Eisensteiniks ning viib hoopis tema vanglasse.
Pärast seda läheb Rosalinde samale peole kuhu Eisensteingi, samuti ka toatüdruk Adele,
kes ennast parunipreiliks maskeeris.
Peol ja vanglas toimus veel igasuguseid kentsakaid sündmusi. Lõpuks kohtuvad
kõik tegelased vangimajas ning peale mõningaid arusaamatusi jõutakse õnneliku lõpuni.
Lavastuse sisuline pool mulle meeldis. Süzee oli huvitav, selles oli piisavalt nalja
ning tegevus oli vaheldusrikas ja sündmusterohke.
Nagu ma juba eespool mainisin, oli opereti lavastajaks ning ka kunstnikuks Mare
Tommingas
annaabi.ee 
