Vietnami sõda
kommunistid, kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kustutamise ning P-Vietnamiga ühinemise.
Vabastus rinde pooldajaid hakati nimetama vietkongideks, vastukaaluks kommunistide ideele
otsustas Saigooni juhtkond teha panuse rahvuslusele, Põha Lõuna vahelist sõda mõisteti kui
sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. P-Vietnami reziimi toetas N-Liit, L-Vietnami aga USA.
Ameerika Ühendriikide huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoure Doomino
Teooria ühe Hindo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise.
Ameeriklaste jaoks oli L-Vietnam tugi baasiks kagu aasias 1954-1961 tegi USA panuse
Saigoonia armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele. L-Vietnami relvajõude juhtusid 2700
USA sõjanõunikku. 1961 aastast alates hakkasid USA sõjaväelased üha enam vahetult
osalema partisanide vastases võitluse operatsioonides, sisside vastu saadeti lennukeid ja
annaabi.ee 
