Jaapani budism
Surnuaedadel käiakse eriti higani ajal- kaks korda aastas, kevadisel ja sügisesel
pööripäeval. Teine põhiline surnute mälestamise aeg on südasuvel o- boni ajal, seda
tähistatakse vabas õhus süüdatud lõkete ja tantsuga (5).
3.2.1. Teejoomise tähtsus
Pärimus räägib, et Jaapani munk Eisai (1141- 1215) tõi 1168. Aastal Hiinast
Jaapanisse teepõõsa seemned ning külvas need oma templi aeda. Sellest ajast
seostatakse teejoomise rituaali (chado) Eisairinzai koolkonnaga. See on üks hiina
kultuuri elemente, mille rinzai koolkond üle võttis ja endale kohandas. Hiinas kasutati
teed juba ammu kehaorganite funktsioneerimise harmoniseerimiseks. Chado, mis pole
küll rangelt võttes religioosne toiming, on tihedalt seotud zeni vaimuga. Õeldakse, et
,,zenil ja teel on üks maitse". Eisai loodud rinzai zen taotleb spontaanset satorit
(jaapani väljend, mis tähendab valgustusele jõudmist), mis saavutatakse kõigisse