Kõnetegevuse psühholoogia
Jõuti edasi et kõne sõltub situastioonidt, et mis
olukorras, ma midagi räägin. Nt tõsta jalg! Kas siis oma jalg või teise jne?
Keele kasutusvõime on individuaalne. Mmillest see võime siis seinseb? Mis võimaldav
halvemine/parmeini künelda, kirjutada, mõista jne. Siis hakati neid küsimusi aju
tegevusega seostama.
Kõnetegevus ja selle modelleerimine püüti kirjeldada kõnetegevuse erinüansse. Jõuti
järledusele, et peab uurima 3 asja: kõnevõime mingil määral eirneb (et eri rahvustel
keele/hultetöö erineb), nt meil ei ole sõnajärg nii tähtis kui inglisekeeles.
Mis funktisoonis keeleüksusi kasutada? See on reaalselt kõnearendamise seisukohalt
oluline!). (vt see punkt slaidilt üle!!)
PsL peaks uurima a)inimesie kui isiksuse suht künetegvuse struktuuri (kindlate op-de
järjestus) ja funtkisoonidega. Et mis suhe ühel või teisel in on sellega, kui palju ta neid
valdab/rakendab b) meie suhe keelega ,,kui maailmapilti" kujundavate orientiirdega. Et
annaabi.ee 
