hävituspataljonide poolt (J. Stalini välja kuulutatud "põletatud maa taktika" elluviimine). 5) endisest Eesti Vabariigi sõjaväest Punaarmee 22. Eesti territoriaalkorpuse moodustamine ja selle rakendamine sõjategevuses 1941. a suvel. Saksa okupatsioon Eestis (19411944) Okupatsioonivõimu kuriteod Eesti juutide tapmine Haarangud ja tapmised algasid kohe pärast esimeste Saksa vägede saabumist. Neile järgnes üsna pea hävitusüksus Einsatzkommando (Sonderkommando) 1A, mille ülemaks oli Martin Sandberger ja mis moodustas osa eriülesandega grupist Einsatzgruppe A. Viimast juhtis Walter Stahlecker. Samal ajal kui sakslased liikusid läbi Eesti, jätkusid arreteerimised ja hukkamised. Ligikaudu 75%-l Eesti juudikogukonnast, kes teadsid, milline saatus neid oleks oodanud, õnnestus põgeneda Nõukogude Liitu; peaaegu kõik ülejäänud juudid (950 kuni 1000 meest, naist ja last) tapeti enne 1941. aastat
61. jalaväediviis kaotas Hiiumaal langenute, haavatute ja teadmata kadunutena umbes 700 meest (BA MA, RH 26-61/30, 62). Uus võim Esialgu jäi Saaremaa Saksa sõjaväevõimude kontrolli alla. Saartele paigutati 207. julgestusdiviisi 94. julgestusrügemendi staabile alluvate 859. ja 683. maakaitsepataljonide üksused. Rügemendi staabiülem ooberst Walter Mylo oli ühtlasi Saarte komandant. Detsembris ülendati Mylo kindralmajoriks (BA MA RH 26-207/14a). Saarele saabus ka Saksa Einsatzkommando 1a osakomando, mille baasil asus tööle Saksa Julgeolekupolitsei ja SD väliosakond SS Hauptscharführer Remde juhtimisel. Saksa tsiviilvõim esialgu Eestisse ei jõudnud. Sõjaväevõimude volitusel alustas aga kohe tegevust Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsus. Selle kohapealsete esindajatena määrati ametisse maavanem ja linnapea. 14. oktoobril 1941 deklareeris sisedirektor Oskar Angelus omapoolse määrusega enne 21. juunit 1940 Eestis kehtinud seaduste ja määruste jõusolekut
annaabi.ee 
