Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940.
Aga Kultuurkapitalile esitatud
taotlus jäi rahuldamata.
1929. aasta
Eesti tuli Balti jalgpallimeistriks
14.-16. augustil peeti Riias II Balti jalgpalliturniir. Avamängus võitis Eesti koondis leedulasi 5:2 ja
mängis viiki lätlastega 2:2, see andis Eestile turniirivõidu. Siiski vaieldi mängu järel koguni pool
tundi selle üle, kellele turniirivõit kuulub. Koduteel läks kaotsi võidutammepärja külge kinnitatud
trikuloor. Selle kadumises kahtlustati edukat jalgpallurit Eugen Einmanit. Meeskonna 300-
kroonisest auhinnarahast arvutati maha uue lipu ja Tartu jaamast ostetud kalli veinipudeli hind.
1931. aasta
Kooliharidus ja teadus.
Koolihariduse alal sai Eesti riik Vene riigilt pärandina vähe. Seega tuli hariduselu põhjalikult
ümber korraldada. 1920. aastate alguseks oli uue haridusseadustikuga kujundatud ühtluskool,
mis püsis 1934 aastani. Vabadussõja lõpul kehtestati kohustuslik tasuta kuueklassiline
kooliharidus 7. kuni 16. eluaastani. See sai teoks alles 1930
annaabi.ee 
