Indiviid võib teha otsuseid, mis ei ole massiga seotud. Mis on seotud ainult temaga, mis on individuaalsed ja isiklikud. Oskar Lutsu teoses "Mälestusi, XIII" mõjutaksid sama moodi tervet suur massi härra Lutsu otsused. Tema kui proviisor võis soovitada rohtusid, mis poleks olnud head patsiendile. Ja kui patsient oleks väeülem või mõni sõjakäiku juhtiv inimene, oleks tekkinud segadus, võib-olla isegi kaos, sest ei teata, mida teha. Cannetti räägib veel einevatest massitüüpidest, avatud massist, suletud massist, sellest, kuidas üksik inimene võib massist välja pääseda tahta, kuid mass hoiab teda liiga tugevalt endas ning väljapääsemine on vaevarikas või võimatu. Massis ei ole kunagi oluline üksikisiku erinevus teistest. Tähtis on see, et inimene kuuluks massi ja massi üks ülesandeid on üksikisikut mõjutada nii palju, et talle jääksid ainult välised
peitvara. Kõige enam on tulnud neid välja Ida-Virumaalt Liimalast 1918. Sealt leiti ärapeidetuna 16 kaelavõru. Teine suur leid tuli Must??? külast, kust leiti ka mitmeid võrusid. Tekib küsimus, miks on kaelavõrusid peidetud. Nende läbimõõt on nii väike, et need ei mahu normaalsele inimesele kaela. Vilsandi saarelt on leitud üks Rooma münt. Alulinna juures soos leiti kaevates suur kogus esemeid: kirved, sirbid, odaotsad, mõõgad jms. need on väga paljudest einevatest aegadest kuni keskajani välja. Keskmine rauaaeg Keskmine rauaaeg jaguneb Põhja-Euroopas kaheks: rahvasterännuaeg 4.-6.sajandil ja vendeliaeg (merovingide aeg) 7.-8.sajandil. Ka Eestis jaguneb keskmine rauaaeg (450-800) kaheks: rahvasterännuaeg( 450-600) ja eelviikingiaeg (600-800). Rahvasterännu algus: Rooma impeerium kannatas rünnakute all. Impeerium hakkas vähenema ja olid ka siseintriigid. Rooma riik hakkas vaikselt lagunema. Peale germaanihõimude osalesid
annaabi.ee 
