Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: esiteks ainena ( tähtedel plasma, gaas, kosmiline korpuskulaarkiirgus, planeetidel tahkes olekus, kosmilises ruumis gaasi ja tolmuna ) ja teiseks väljadena ( elektromagnet ning gravitatsiooniväli ). Arvutused näitavad, et suur osa ( ca 90% ) ainest võib olla nähtamatu. Niinimetatud nähtamatu aine ( selgelt varjatud massi ) olemasolu selgitamisel on suuri teeneid Eesti TA akadeemikul Jaan Einastol. Galaktikate teke Nii tähed kui galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika - õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib
Teaduste Akadeemia akadeemik. Ta on põhjalikult uurinud galaktikate ja universumi ehitust, samuti kosmoloogiat. Oli üks esimesi astronoome, kes uurides galaktikate kinemaatikat ja selle seoseid teiste galaktikate parameetritega põrkus tumeda aine olemasolu probleemiga. Koos Mihkel Jõeveeru, Enn Saare ja Erik Tagoga loetakse teda universumi rakulise ehituse vaadete süsteemi loojaks Ei juhtu tihti, et mõni loodusseadus nimetatakse Eesti teadlase nimega. Einastol oma seadus on. See kirjeldab, kuidas sfäärilise tähesüsteemi tihedus muutub olenevalt kaugusest keskkohast. Selle seaduse esitas Einasto juba 46 aasta eest AlmaAta konverentsil. Kui teil on vaja teada, mis meist saab, siis võite seda küsida astrofüüsik Jaan Einasto käest. Ta vaatab teile oma leebete ja palju näinud inimese tarkade silmadega otsa ning ütleb umbes nii: ,,Universumis valitseb korraga nii kord kui ka kaos." Einasto ei ennusta teie, vaid
annaabi.ee 
