Seneca moraalikirjad Luciliusele
Niisamuti sellest, et ta on, kuna
nii väldib ta surma suurimat ebameeldivust -- mitteolemist. (31) Ka seda ütleme talle, kes leinab ja
igatseb taga lapseeas röövitut: ea lühiduse osas, kui võrdled kõiksusega, on kõik, nii noored kui vanad,
ühesuguses olukorras. Kõiksuse eaga võrreldes saab ju meile osaks vähem sellestki, mida nimetame
väikseimaks, kuna "väikseimgi" on mingi osa, see aga, mille vältel meie elame, läheneb eimiskile; ja
ikkagi -- oo inimeste meeletust! -- seda peetakse avaraks.
(32) Kirjutasin seda sulle mitte sellepärast, et arvasin sind ootavat nii hiljaksjäänud ravimit -- on ju mulle
selge, et oled endale rääkinud seda, mida hakkad lugema --, vaid selleks, et karistada tolle pisikese
ajavahemiku eest, mille vältel sa enesest taganesid, ning et õhutada sind kohtama edaspidi vahvalt
saatust ja kõiki tema relvi, kusjuures sa kujutleksid, et nad mitte ainult võivad sind tabada, vaid ka