"eimingikeelne" - 1 õppematerjal

Onomastika, nimekorraldus

termini nimi tarvitus Eesti seadustes ei lange kokku keelelise nime mõistega (Saari 1998a, b; Kull 2000; Laasi 2000). Osa keelendeid, mida seadustes nimetatakse terminiga nimi, ei mahu keelelise nime mõiste alla, vaid on keeleliselt nimetused. Traditsioonilise keelelise arusaama kohaselt on nimetus laiem mõiste ning nimed on üks liik nimetusi (nimed kuuluvad nominaalfraaside hulka). Nimi on objekti tinglik, suvaline tähistaja, mis võib olla ennistähenduseta ja eimingikeelne. Nimesid ei tõlgita, neile ei saa keelsusnõudeid esitada. Nimetusel seevastu on keelsus, nimetust saab tõlkida. Nime ja nimetuse eristamine on oluline just asutuse-, ettevõtte- ja ärinimede seisukohalt, kuna neid nimetatakse väga mitmekesiste keelenditega, mida ei saa pidada keelelisteks nimedeks. Nime ja nimetuse eristamine võimaldaks pakkuda asjatundlikke juhiseid nimede-nimetuste moodustamiseks ja tõlkimiseks.