Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile
rahvuslikule ärkamisele. Tema loodud müüdist sai ärkamisaja ideoloogia nurgakivi.
Faehlmanni surma järel võttis tema koha üle rahvuslikus liikumises F.R. Krewtzwald.
Kuigi viimasel puudusid Faehlmanni energia ning juhtimise asemel eelistas ta olla
kritiseeviv kõrvaltvaataja, kujunes ta ometi eelärkamisaega ja ärkamisaega ühendavaks
sillaks. Eesti ajaloolane Ea Jansen on vaadeldava ajaperioodi kohta öelnud tabavalt:
"Eestlased ei sündinud "eimilllestki", vaid vanast kultuurilisest ühtekuuluvusest,
etnilistest traditsioonidest, mis 19. Sajandi esimese poole vältel elustati""(Jansen. E
Akadeemia 12/6 1184).
1.2 Ärkamisaeg
Eesti rahvusliku ja kultuurilist ärkamisaja algust on dateeritud erinevalt. Seda on
seostatud esimese üldlaulupeoga 1869. aastal, 1860. aastate alguse püüdlustega, 1857.
aastaga, mil hakkas ilmuma J.V. Jannseni "Perno Postimees".
annaabi.ee 
