1. Toimumisaega näitav • määrsõna, nt: Homme lähen ma kinno. • nimisõna, nt: Teater lõppeb alles õhtul hilja. • kaassõnafraas, nt: Pärast raamatu lugemist läksin ma magama. 2. Ajapiiri näitav • algusaega väljendav (mis ajast alates?), nt: Kino algab kella üheksast. või nt: Alates homsest hakkan ma rohkem kinos käima! • ajalist lõpppiiri väljendav (mis ajani?), nt: Eilseni ei teadnud ma sellest midagi. või nt: Ootasin vanemaid kuni õhtuni. 3. Kestust näitav • tegevuse kulgemise kestus olevikulise suunitlusega (kui kaua?), nt: Ma pole seda juba ammu teinud. või nt: Õppisin eile terve päeva. • situatsiooni algus, üleminek teise (kui kauaks?), nt: Etenduse ajaks tuleb telefon hääletuks panna. • sündmuse lõpulejõudmiseks kuluv aeg (kui pika ajaga
4. Genitiivi ja nominatiiviga, nt postpos läbi (väljendab nii aega kui ka põhjust ja vahendit), otsa, nt talv läbi, päev otsa; genitiiviga läbi väljendab põhjust: minu käe läbi, genitiiviga otsa väljendab kohta: mäe otsa. 5. Genitiivi, partitiivi ja elatiiviga (ainult peale): minu peale pahane, *tulin peale teda, lapsest peale. 7. Elatiiviga, nt peast, saadik/saati: lapsest saadik, noorest peast 8. Allatiiviga, nt tänu: tänu emale 9. Terminatiiviga (ainult kuni): kuni eilseni 10. Abessiiviga (ilma): ilma teadmisteta 11. Komitatiiviga koos, ühes: koos saatjaga, ühes temaga. Erandlikult loetakse adpositsioonideks ka mõned vormiliselt ühilduvad juhtumid, nt igale poole, igal pool, igalt poolt. Genitiiv domineerib postpositsioonide puhul ilmselt seepärast, et algselt on postpositsioonid olnud substantiivide käändevormid, mida on laiendanud genitiivatribuut. See suhe on reanalüüsi käigus muutunud genitiivatribuut on tänapäevases käsituses noomen, millega
annaabi.ee 
