Essee Rahutus ning pinged lavastuses „Hedda Gabler“
Mingil hetkel on nendes olemas see lähedus,
mis peaks olema õigel abielupaaril, kuid nemad seda ometigi ei ole. Sellised olukorrad
tekitavad vaatajais vastuolusid ning arusaamatust. Kohati võivad need tekitada ka vastikust,
kuid laval mänglev õrn meloodia ei lase unustada, et tegemist on kunagiste armastajatega,
kelle vahelt ei ole ilmselt kõik veel kadunud. Samasugune rahutuse ja rahu vaheline õrn piir
on näha alguses mainitud stseenil, mil Thea jutustab Eilertist. Ta räägib temast kui
armastajast, seda kordagi mainimata. Sellele annavad vihjeid temale suunatud valgus, õrn ja
igatsev muusika ning tema kehakeel, ta seisab liikumatult paigal, vaadates üles, justkui enda
mälestustesse või siis vastupidi nende võimalikku ühisesse tulevikku. Tema juttu kuulates
on märgata aga, et muusika muutub aina pingelisemaks ning tasapisi ka valjemaks. Kogu jutu
vältel pinge aina tõuseb, kuni hetkeni, mil tuppa astub Jörgen ja kohe kõik taastub. Selles