Eesti Nõukogude võimu all
Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli "sisult sotsialistliku ja
vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste
kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli
nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all sõltuvalt
parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest
liberaalsuse ja ranguse skaalal, eikadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos
pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas.
Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid
olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja
majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik)
infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas
annaabi.ee 
