Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
tegelikult juba varem, alates 11-12 saj allikates on ilmumas tüvi Eigenschaft, mis on tõlge lad
keelsest lausest homo proprius, ellegi oma-> Eigenmann, pr aladel pärisorje sageli nim homo
proprius. Rõhut tugevalt sõltuvuse puhul omandi tähtsust, terminitega tähistati tp, kes kuulub
kellelegi. Sageli kasut pr allikates sün servile. Eigenschaft termin jäi 15 saj lõpuni kõige
levinumaks saksa k terminiks pärisorjade kohta kuni 16 saj saab Eigenschaftist
Leibeigenschaft, mis rõhutab keha kuulumist kellelegi, sünkroonne ka pr allikatega ( proprius
de corpore). Leibeigenschafti termin levinud edela-Saksamaal hästi. 16 saj jooksul hakkab see
termin levima põhja ja kirde poole, üha enam võetakse terminit kasut. Kõikides saksa
riigikestes tähistatakse sellega kõiki mittevabade vorme. Liivimaal termin esmakordselt 1590
aastatel. Meglenburi ja Pommeris samuti 1590. Laiemlat käibel 17 saj alguses.