Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"
kuigi ta oli veel pahane. Südamel rinnus on sügavam kuristik kui kaljukaldal õues vee veerel.
Miina ei näinud teda pikka aega, aga poissi ka unustada ei suutnud, Kui mina tööd tegi,
vokirattaga tööd tegema hakkas, kuulis ta võõra häält, võõras vabandas ikka ja ütles kui
palju tüdruk talle ikka meeldib. Kitkus ta rohtui nägi väljal, siis nägi ta teise sirget kuju
toominga varjust välja astuvat, tuues allikalt vett siis vaatasid lainetes vastu kaks selget silma.
Eidevastu, kes oli külas nõid ei lausunud Miina oma teost sõnakestki. Nõnda sai ka täna õhtu
jälle kirikuesine juhtumine vuraja vokiratta linaheide sisse kedratud ja sala ohkamine Miina
rinnust pani loole tipu taha.
Tammistu küla Riinu, kes oli kuuskümmend, mõtles kodukandi veski peale. Riinu oleks
tahtnud, et Miina võtaks mehekes endale Karusta Hinnu, aga Miina ei tahtnud teda.
Tammiste tuuleveski peremees Juhan oli juba surnud. Tema lesk oli sel ajal väikese veskiga
annaabi.ee 
