Ujulehtedega taimed (parasvöötmes tüüpiliselt vesiroos, vesikupp, troopikas suurte ujulehtedega Victoria liigid) kinnituvad samuti juurte abil põhjale, enamasti piirduvad 2-3 m sügavusega. Victoria hiiglasuurte lehtede alumine pind on kaetud teravate ogadega kaitseks ärasöömise eest. Ujutaimede liike on suhteliselt vähe, kuid sobivates tingimustes (vaikne vesi, rohkesti biogeene) võivad vähesed liigid katta üleni suuri troopika- ja subtroopika järvi (näit. õistaim vesihüatsint Eichornia crassipes, sõnajalgtaimedest Salvinia). Ujutaimede juured ei ulatu põhjale, nad on veepinnal paiknevatele taimedele tasakaaluorganiks. Parasvöötmes võivad lemle Lemna liigid katta tiike, niisutuskanaleid, paisjärvi. Ujulehtedega ja ujutaimede peamine probleem on järvedes lainetus ja vooluvetes voolu kiirus, seepärast eelistavad nad vaikse veega kasvukohti. Veesisesed taimed (submerged plants) kinnituvad enamasti juurtega veekogu põhjale.
millest eemaldub üleliigne sool. (vaikne vesi, rohkesti biogeene) · Korallrifid e korallrahud võivad vähesed liigid katta üleni esinevad laiustel 30°N kuni 30° S, suuri troopika- ja subtroopika järvi puuduvad ühes neljast alamregioonis W- (näit. õistaim vesihüatsint Aafrikas. Ulatuvad kuni 50-70 m Eichornia crassipes, sügavusele. Korallidele kaasnevad vetikad, sõnajalgtaimedest Salvinia). mis enamasti on tugevasti lubjastunud ning Ujutaimede juured ei ulatu põhjale, tänu sellele on nad samuti heaks nad on veepinnal paiknevatele ehitusmaterjaliks. Korallrifid puuduvad taimedele tasakaaluorganiks. mudastel põhjadel, estuaaride lähedal. · Veesisesed taimed (submerged
annaabi.ee 
