PSÜHHOLOOGIA ALUSED
Matemaatik Penrose (1989, 1994) väitel kujutab teadvus endast teatud mittealgoritmilist,
mittelineaarset protsessi. Lähtudes kvantfüüsika eeskujust, kus väidetakse, et kuigi sündmused on
vaadeldavad ja näivad esinevat loogilises järjestuses, mõjutab nende sündmuste kulgu nende
vaatlemine. Seda seisukohta nimetatakse Heisenbergi ebamäärasuse printsiibiks. Anestesioloog
Hameroff koos Penrosega on püstitanud oletuse, et teadvus tekib närviraku ehtuslikus struktuuris
(tsütoskeletonis), täpsemalt mikrotorukestes, mille ülesandeks on ainete transport närviraku jätketes.
Churchland (1998) arvab, et viimane seletus on teadvuse tekke põhjendamise seisukohalt sama
müstiline kui nn haldjatolmu (pixie dust) seletus teadvuse lätete otsimisel sünapsite juurest.
Tunnetuslikud teooriad teadvuse seletamisel Baars (1990, 1998) väidab, et teadvuse sisu
paikneb nn keskprotsessoris, mil nimeks globaalne tööpind (kui "tahvel")
annaabi.ee 
